1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Raseduse
katkestamise ja steriliseerimise seadus määrab kindlaks raseduse katkestamise
ja steriliseerimise tingimused ja korra.
§ 2. Raseduse katkestamine
Raseduse
katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või
ravimite manustamisega.
§ 3. Raseduse kestus
Raseduse
kestust arvestatakse nädalates.
§ 4. Steriliseerimine
Steriliseerimine
on:
1) naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine raseduse vältimiseks või
2) mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine viljastamise vältimiseks.
2. peatükk
RASEDUSE KATKESTAMINE
§ 5. Raseduse katkestamise
vabatahtlikkus
(1)
Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida
ega mõjutada naist oma rasedust katkestama. Sooviavaldus oma raseduse
katkestamiseks peab olema vormistatud kirjalikult.
(2)
Piiratud teovõimega naise raseduse võib katkestada tema enda soovil ja tema
eestkostja nõusolekul. Kui naine ei ole raseduse katkestamisega nõus või ei
suuda tahet avaldada või kui eestkostja raseduse katkestamisega ei nõustu, võib
raseduse katkestada üksnes kohtu loal. Kui kohtu loa saamise viivituse tõttu
tekib tõsine oht naise tervisele, võib raseduse katkestada ka kohtu loata, kuid
sel juhul tuleb luba hankida viivitamata tagantjärele.
[RT I 2008, 59,
330 – jõust. 1.01.2009]
§ 6. Raseduse katkestamise
tähtaeg
(1)
Rasedust võib katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat.
(2)
Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
1) rasedus ohustab raseda tervist;
2) sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus;
3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist;
4) rase on alla 15-aastane;
5) rase on üle 45-aastane.
§ 7. Naistearsti ainuõigus
rasedust katkestada
Rasedust
võib katkestada ainult naistearst.
§ 8. Raseduse katkestamise
toimingu vabatahtlikkus
Naistearsti
või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada rasedust katkestama ega raseduse
katkestamise protseduurist osa võtma.
§ 9. Raseduse katkestamise koht
(1)
Rasedust võib katkestada ainult vastavat riiklikku tegevuslitsentsi omavas
tervishoiuasutuses.
(2)
Haiguste ja tervisega seotud probleemide puhul on raseduse katkestamine lubatud
ainult haiglas. Haiguste ja tervisega seotud probleemide loetelu, mille
esinemise korral on raseduse katkestamine lubatud ainult kolmanda etapi
arstiabi osutavas haiglas, kehtestab
sotsiaalminister oma määrusega.
§ 10. Raseduse olemasolu ja
kestuse tuvastamine
Raseduse
olemasolu ja kestuse tuvastab pere- või naistearst, kelle poole naine või
teovõimetu naine koos eestkostjaga raseduse katkestamise sooviga pöördus.
Raseduse olemasolu ja kestus tuvastatakse teabe alusel, mida saadakse naise
küsitlemise, vaatluse ning vajaduse korral diagnostikavahendite abil.
§ 11. Raseduse katkestamise
lubatavuse otsustamine
(1)
Raseduse katkestamise lubatavuse otsustab rasedust katkestav arst, lähtudes
käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 toodud nõuetest.
(2)
Käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel raseduse
katkestamise lubatavus tehakse kindlaks vähemalt kolme arsti - kahe või enama
naistearsti ja naise haigusest või tervisega seotud probleemist tuleneva
erialaarsti või -arstide - otsusel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 9 toodud
nõuetest. Vajaduse korral tuleb käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 3
nimetatud juhtudel kaasata otsuse tegemisele lisaks arstidele ka
sotsiaaltöötaja. Otsus raseduse katkestamise lubatavuse kohta vormistatakse
kirjalikult ja seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga.
(3)
Käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tingimuste olemasolu
tehakse kindlaks raseda passi, sünnitunnistuse või muu isikut tõendava
dokumendi alusel.
§ 12. Nõustamise kohustus
(1)
Oma rasedust katkestada soovivale naisele või teovõimetu naise raseduse
katkestamist taotlevale eestkostjale peab rasedust katkestav arst enne raseduse
katkestamist selgitama raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist
olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi.
(2)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise kohta koostatakse akt,
millele kirjutavad alla nõustatud isik ja nõustamise läbiviinud arst. Nõustamise akti
vormi nõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.
§ 13. Raseduse katkestamise
ettevalmistamine
(1)
Raseduse olemasolu ja kestuse tuvastanud arst on kohustatud enne raseduse
katkestamisele suunamist tegema kõik asjakohasele ravistandardile vastavad
uuringud ja toimingud. Raseduse katkestamisele eelnevate ja järgnevate
uuringute ja toimingute loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(2)
Rasedust katkestav arst on enne raseduse katkestamist kohustatud kontrollima
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute tulemusi.
(3)
Kui rasedus on kestnud kauem kui 11 nädalat või seda nõuab naise tervise
seisund, võetakse naine, kelle rasedust katkestatakse, haiglaravile.
§ 14. Raseduse katkestamisele
järgnevad toimingud
(1)
Vahetult pärast raseduse katkestamist on arst kohustatud tarvitusele võtma
abinõud, mis väldivad raseduse katkestamisega kaasneda võivaid tüsistusi. Abinõude loetelu
kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(2)
Naisel, kelle rasedus katkestati, on õigus rasedusekatkestamisele järgneva kahe
nädala jooksul väljaspool järjekorda konsulteerida raseduse olemasolu ja
kestuse tuvastanud arstiga vältimatu abi tingimustel.
§ 15. Raseduse katkestamist
puudutavad dokumendid
Raseduse
katkestamise kohta koostab selleks vajalikud dokumendid raseduse katkestanud
tervishoiuasutus. Raseduse katkestamist puudutavate dokumentide vormi ja nende
säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega , arvestades
seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid.
§ 16. Andmete kogumine raseduse
katkestamise kohta
(1)
Sotsiaalministeerium kogub ja töötleb raseduse katkestamist puudutavaid andmeid
riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks pereplaneerimise, sündivuse
tõstmise, abortide arvu vähendamise alal, samuti tervishoiuteenuse kvaliteedi
tagamiseks ja järelevalve teostamiseks raseduse katkestamise teostaja üle ning
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikme kohustusena neile usaldusväärse ja
teiste riikidega võrreldava informatsiooni esitamiseks.
(2)
Sotsiaalminister kehtestab:
1) kogumisele ja töötlemisele kuuluvate andmete koosseisu;
2) andmete töötlemise korra ja tingimused;
3) andmete kodeerimise ja esitamise korra.
(3)
Raseduse katkestamist puudutavate andmete kogumine ja töötlemine toimub
kooskõlas käesoleva seaduse, avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse
ja teiste seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega, mis tagavad
delikaatsete isikuandmete töötlemise selleks käesoleva seadusega ettenähtud
asutuses ning isikuandmete igakülgse kaitse kõigi võimalike
organisatsiooniliste ja tehniliste abinõudega, sealhulgas andmete kodeeritud
kujul üleandmise andmekogu pidajale või tema poolt volitatud isikule.
[RT I 2007, 12,
66 – jõust. 1.01.2008]
§ 17. Raseduskatkestusandmekogu
asutamine
(2)
Raseduskatkestusandmekogu asutamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud
korras.
[RT I 2007, 12,
66 – jõust. 1.01.2008]
§ 18. Andmekogu vastutav ja
volitatud töötleja
(1)
Raseduskatkestusandmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
(2)
Raseduskatkestusandmekogu vastutava töötleja õiguste teostaja määrab
sotsiaalminister.
3. peatükk
STERILISEERIMINE
§ 19. Steriliseerimise
vabatahtlikkus
(1)
Isikut võib steriliseerida üksnes tema enda soovil. Sooviavaldus
steriliseerimiseks peab olema vormistatud kirjalikult.
(2)
Piiratud teovõimega isiku steriliseerimise otsustab maakohus hagita menetluses
isiku eestkostja avalduse alusel.
[RT I 2005, 39,
308 – jõust. 1.01.2006]
§ 20. Steriliseerimise lubatavus
(1)
Täisealist teovõimelist isikut võib steriliseerida, kui esineb vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) isikul on vähemalt kolm last;
2) isik on vanem kui 35-aastane;
3) rasedus ohustab naise tervist;
4) muud rasestumisvastased vahendid on vastunäidustatud;
5) isikul on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps;
6) isiku haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist.
(2)
Täisealist piiratud teovõimega isikut võib steriliseerida, kui esineb vähemalt
üks tingimus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4, 5 või 6 toodud
juhtudest.
(3)
Haiguste ja tervisega seotud probleemide loetelu, mille puhul on lubatud
steriliseerimine, kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
[RT I 2005, 39,
308 – jõust. 1.01.2006]
§ 21. Arsti ainuõigus teostada
steriliseerimist
Isikut
võib steriliseerida naistearst, kirurg või uroloog.
§ 22. Steriliseerimise koht
Isikut
võib steriliseerida ainult tervishoiuasutuses, mille koosseisus on kirurgia-,
uroloogia- või günekoloogiaosakond.
§ 23. Steriliseerimise
lubatavuse otsustamine
(1)
Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused teeb kindlaks
steriliseeriv arst isiku passi alusel.
(2)
Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 toodud juhtudel
steriliseerimise lubatavus otsustatakse vähemalt kolme arsti otsusel. Vajaduse
korral tuleb käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul lisaks
arstidele kaasata otsuse tegemisele ka sotsiaaltöötaja. Otsus steriliseerimise
lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult ja seda tõendavad kõik otsuse
tegijad oma allkirjaga.
§ 24. Nõustamise kohustus
(1)
Enda steriliseerimist soovivale isikule või teovõimetu isiku steriliseerimist
taotlevale eestkostjale peab steriliseeriv arst enne steriliseerimist ja pärast
steriliseerimise lubatavuse otsustamist selgitama steriliseerimise bioloogilist
ja meditsiinilist olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke
tüsistusi.
(2)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise kohta koostatakse akt,
millele kirjutavad alla nõustatud isik ja nõustanud arst. Nõustamise akti vormi
nõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(3)
Isikut ei või steriliseerida enne, kui käesolevas paragrahvis nimetatud
nõustamisest on möödunud üks kuu.
§ 25. Steriliseerimise
dokumenteerimine
Steriliseerimise
kohta tehakse sissekanne operatsioonide raamatus ja isiku haigusloos.
Steriliseerimist puudutavad andmed on delikaatsed isikuandmed ning andmekogude
moodustamine neist ei ole lubatud.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 26 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
[The above Act provides that an
abortion may be performed on request during the first 11 weeks of pregnancy. Between 11 and 21 weeks an abortion may be
performed if 1) the pregnancy endangers
the health of pregnant women; 2) the child when born is expected to suffer from
serious mental or physical health problems; 3) the pregnant women has a disease
or health problem that prevents the rearing of the child; or 4) the pregnant
woman is under the age of 15 or over the age of 45. The pregnant woman must be provided with
information counseling before the abortion is performed. A woman with restricted legal capacity must
obtain her guardian’s consent or the approval of a court.]